Tööleping on palju enamat kui vormiline dokument personali toimikus. See on kokkulepe, mis määrab ära, millistel tingimustel tööd tehakse, kui palju selle eest makstakse ning milline on poolte vastutus olukorras, kus koostöö ei suju plaanipäraselt. Sageli keskendutakse lepingu sõlmimisel ametinimetusele ja palganumbrile, kuid jäetakse tähelepanuta laiem õiguslik ja maksuline raamistik, mis võib aastate jooksul oluliselt muutuda.
2026. aasta tõi kaasa mitmeid maksunduse ja töötasu alammääraga seotud muudatusi, mis mõjutavad otseselt nii töötajate netosissetulekut kui tööandjate tööjõukulu. Seetõttu ei ole tegemist pelgalt raamatupidamisliku detailiga, vaid sisulise küsimusega, mis puudutab iga töölepingut.
Mis on töölepingu põhitunnused?
Iga tööleping põhineb kolmel kesksele sambal, mille olemasolu määrab ära, kas tegemist on töölepingu või mõne muu koostöövormiga.
Esiteks: töötaja kohustus teha kokkulepitud tööd
Töötaja kohustus teha kokkulepitud tööd tähendab, et tööülesanded peavad olema piisavalt selgelt kirjeldatud, et mõlemad pooled mõistaksid, mida oodatakse. Liialt üldine sõnastus võib hiljem tekitada vaidlusi, eriti olukorras, kus töö sisu ajas muutub.
Teiseks: tööandja kohustus maksta tasu
Töötasu ei ole motiveeriv lisatasu ega vabatahtlik hüve, vaid seadusest tulenev kohustus, mille maksmisega viivitamine võib kaasa tuua õiguslikke tagajärgi. Töötasu suurus, maksmise aeg ja viis peavad olema läbipaistvad ning kooskõlas kehtiva alammääraga.
Kolmandaks: alluvussuhe
Töölepingut iseloomustab alluvussuhe. Töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, tööandja määrab töö tegemise aja, koha ja korralduse. Just see eristab töölepingut käsundus- või töövõtulepingust ning just selles punktis tekib praktikas kõige enam eksimusi.
Maksuvaba tulu 2026 – süsteem muutus lihtsamaks
Alates 2026. aastast on maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas ning see ei sõltu enam sissetuleku suurusest. Varasem keerukas arvestus, kus maksuvaba tulu vähenes sissetuleku kasvades, on kadunud. See muudatus muudab palgaarvestuse läbipaistvamaks ning võimaldab töötajal oma netosissetulekut paremini prognoosida.
Vanaduspensioniealistele kehtib kõrgem maksuvaba tulu – 776 eurot kuus ehk 9312 eurot aastas.
Praktikas tähendab see, et töötaja netopalk võib suureneda võrreldes varasema süsteemiga, eriti keskmise sissetuleku puhul. Samas tuleb meeles pidada, et maksuvaba tulu saab rakendada korraga ainult ühe tööandja juures. Kui inimene töötab mitmes kohas, peab ta teadlikult valima, kus maksuvabastust kasutada, vastasel juhul võib tekkida tulumaksu juurdemaksukohustus järgmisel aastal. Töötajal lasub kohustus tööandjat teavitada, kelle juures ta kasutab maksuvaba tulu.
Miinimumpalk alates 1. aprillist 2026
Oluline muudatus jõustub 1. aprillil 2026, mil töötasu alammäär tõuseb 946 euroni kuus täistööaja korral. Uueks tunnitasu alammääraks on 5,63 eurot.
See number ei ole pelgalt statistiline näitaja, vaid õiguslik piir, millest allapoole ei tohi täistööajaga töötaja töötasu langeda. Kui töölepingus on töötasu seotud varasema alammääraga või määratud konkreetse summana, mis jääb alla uue piiri, tuleb tööleping viia vastavusse kehtiva miinimumiga.
Tööandja jaoks tähendab see otsest tööjõukulu kasvu. Töötaja jaoks tähendab see suuremat brutotasu ning sellest tulenevalt ka kõrgemat sotsiaalkindlustuslikku kaitset, kuna mitmed hüvitised on seotud sotsiaalmaksuga maksustatava tuluga.
Sotsiaalmaksu miinimumkohustus 2026. aastal
Sotsiaalmaksumäär on jätkuvalt 33% brutotöötasust.
2026. aastal on sotsiaalmaksu miinimumkohustus 292,38 eurot kuus. See tähendab, et teatud juhtudel peab tööandja maksma sotsiaalmaksu vähemalt 292,38 eurot kuus töötaja kohta, isegi kui töötajale makstav brutotasu on väiksem kui täistööaja alammäär.
Praktikas puudutab see eelkõige osalise tööajaga töötajaid või olukordi, kus tasu on väga väike. Enne sellise lepingu sõlmimist tuleb tööandjal arvestada tegelikku kogukulu, mitte ainult kokkulepitud brutotasu.
Mida see töölepingus tähendab?
2026. aasta muudatused ei nõua automaatselt kõigi töölepingute ümbertegemist, kuid eeldavad teadlikku ülevaatamist. Eelkõige tuleb kontrollida:
- kas brutotöötasu vastab uuele alammäärale 946 eurot kuus või 5,63 eurot tunnis;
- kas tööaja kokkulepe vastab tegelikule töökoormusele;
- kas maksuvaba tulu arvestus on korrektne;
- kas väikese koormusega töötaja puhul on arvestatud sotsiaalmaksu miinimumkohustusega 292,38 eurot kuus.
Juristidena soovitame iga töölepingu muudatuse vormistada kirjalikult töölepingu lisana.
Kokkuvõte
2026. aasta tõi kaasa selgema maksuvaba tulu süsteemi (700 eurot kuus), tulumaksumäära püsimise 22%, sotsiaalmaksu miinimumkohustuse 292,38 eurot kuus ja alates 01.04.2026 uue töötasu alammäära 946 eurot kuus.
Need numbrid ei ole pelgalt statistika – need mõjutavad otseselt töölepingu sisu, tööandja kogukulu ja töötaja netosissetulekut.
Tööleping peaks alati peegeldama tegelikku töösuhet ning olema kooskõlas kehtiva õigusega. Töölepingu regulaarne ülevaatus aitab ennetada vaidlusi ja ootamatuid kulusid.
👉 Vajad abi töölepingu või maksuküsimustes?
Võta ühendust – aitan töölepingu ja ettevõtluse raamistikku selgeks teha.
Kirjuta mulle